1165 tartlast hindas Tartu muutunud rohealasid

Autor: ezstreet.ee toimetus
Allikapõhine ülevaade, avaldatud 5. juuni 2026 andmete põhjal

1165 Tartu elanikku andsid hinnangu sellele, kuidas linna pargid ja haljasalad on viimastel aastatel muutunud. Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledži tööstusökoloogia eriala tudengi Kärt Orase magistritöö põhjal toetavad tartlased üldiselt elurikkuse suurendamist, kuid iga nähtav muutus rohealadel ei mõju külastajatele ühtemoodi veenvalt.

Uuringu keskne pinge on tuttav paljudele linnaelanikele: inimesed tahavad rohkem loodust, jahedamaid varjualasid ning mitmekesisemat linnakeskkonda, kuid ootavad samal ajal korrastatud, mugavalt kasutatavat ja läbimõeldult hooldatud avalikku ruumi. Niitmata murulapid, kõrgem taimestik ja looduslähedasem hooldus võivad olla ökoloogiliselt põhjendatud, ent elanikule paistavad need vahel hooldamata alana.

1165 vastaja hinnang näitab tugevat sidet parkidega

Tartu rohealad ei ole vastajate jaoks ainult nädalavahetuse puhkealad. Uuringust selgub, et parke ja haljasalasid kasutatakse regulaarselt jalutamiseks, liikumiseks ja puhkamiseks. Paljudele on need osa igapäevasest teekonnast, mitte eraldi sihtkoht.

See muudab ka hooldusotsused nähtavaks. Kui muru niidetakse harvem, mõni ala jäetakse looduslikumaks või taimkate kasvab kõrgemaks, kogevad inimesed neid muudatusi oma tavapärasel liikumisteel. Seetõttu ei ole rohealade kujundamine ainult keskkonnateema, vaid puudutab otseselt seda, kuidas tartlased oma linna igapäevaselt kasutavad.

Allikas kirjeldab üldist suhtumist elurikkuse suurendamisse positiivsena. Rohkem kui pooled vastajad leidsid, et viimastel aastatel tehtud muudatused on muutnud rohealad nende jaoks meeldivamaks. Enamik pidas vajalikuks, et linn toetaks looduse mitmekesisust.

Need tulemused ei tõesta siiski, et iga konkreetne hooldusvõte oleks kõigi linnaelanike seas populaarne. Uuring näitab pigem, et laiem eesmärk saab tuge, kuid lahenduste välimus ja hoolduse kvaliteet määravad palju.

Kõrgem taimestik jagab toetajad ja kriitikud

Kõige rohkem kriitikat said niitmata alad, kõrgem rohi ja kohati ebapiisavana tajutud hooldus. See ei tähenda, et tartlased oleksid looduslähedase linnaruumi vastu. Pigem näitab see, et elurikkuse nimel tehtavad muudatused vajavad selget vormi ja arusaadavat hooldusloogikat.

Kui inimene ei näe, miks mõni ala on niitmata või miks kuivanud puit on jäetud rohealale, võib muutus tunduda hooletusena. Sama ala võib keskkonnaspetsialistile olla elupaik putukatele ja seentele, kuid pargikülastajale märk sellest, et koht on unarusse jäetud.

Kärt Orase magistritöö järgi põimuvad elanike ootustes korraga mitu eesmärki. Soovitakse rohkem loodust ja elurikkust, kuid hinnatakse ka esteetikat, korrastatust ja kasutusmugavust. Linna jaoks tähendab see, et üksnes harvem niitmine ei pruugi olla piisav lahendus, kui külastaja ei mõista selle eesmärki või kui ala ei mõju sihipäraselt kujundatuna.

Kõige tugevam toetus on nähtava kasuga lahendustel

Kliimamuutustega kohanemise meetmetest said enim toetust need lahendused, mille mõju on linnas kohe tajutav. Vastajad eelistasid puude istutamist, varjuliste puhkealade rajamist ja parkimisalade haljastamist.

Need valikud on Tartu suvepäevadel kergesti mõistetavad. Puud annavad varju, haljastatud parkimisalad vähendavad kuumust ning varjulised istumiskohad muudavad tänaval ja pargis viibimise mugavamaks. Linna jahutamine ei jää sellisel juhul abstraktseks kliimameetmeks, vaid muutub igapäevaseks kasutusmugavuseks.

Vähem toetati lahendusi, mille kasu ei ole esmapilgul nähtav. Näiteks kuivanud puidu jätmine rohealadele tekitas ettevaatlikumat suhtumist, kuigi sellisel materjalil võib olla roll elurikkuse säilitamisel. See vahe osutab kommunikatsiooniprobleemile: nähtamatu ökoloogiline kasu vajab paremat selgitust kui puu istutamine või uue varjualuse loomine.

Tartu järgmine proovikivi on selgitamine

Uuringus tuli välja, et teadlikkus mõjutab otseselt elanike hinnanguid. Paljud vastajad olid kursis Tartu tegevustega elurikkuse suurendamisel, kuid leidsid samal ajal, et linn võiks muudatuste eesmärke rohkem selgitada.

See annab rohealade kujundajatele praktilise tööülesande. Kui parkides katsetatakse harvemat niitmist, jäetakse kasvama liigirikkamad alad või säilitatakse looduslikke elemente, peab külastaja aru saama, miks seda tehakse ja kuidas ala hooldatakse. Selgitus ei asenda head kujundust, kuid aitab vältida olukorda, kus keskkonnahoidlik võte paistab hooldamatusena.

Tartu kogemus näitab, et kliimamuutustega kohanemine ei sõltu ainult sellest, kui palju puid istutatakse või kui sageli muru niidetakse. Sama palju loeb, kas elanik tajub rohealal kvaliteeti, turvalisust ja kasutusmugavust. Magistritööd juhendasid Aija Kosk ja Maie Kiisel.

Source: Tartu Linnavalitsus