Kohtla-Järvel ja mujal Eestis algas ulatuslik kriisiõppus ILVES 2026

Riigikantselei eestvedamisel alanud laia riigikaitse õppus ILVES 2026 toob sel nädalal avalikkuse ette ligi 150 organisatsiooni, kes harjutavad koordineeritud tegutsemist keerulistes kriisiolukordades. Õppuse stardipaugu andis peaminister Kristen Michal, kes tegi õppuse juhtimiskeskusest kõne häirekeskuse numbrile 112, käivitades sellega varingupääste simulatsiooni Lihulas. Kuna Kohtla-Järve valmistub kriisiõppuseks ning teisedki omavalitsused panustavad aktiivselt, on tegemist ühe mahukama õppusega, mille eesmärk on tugevdada riigi, kohalike omavalitsuste ja erasektori koostöövõimet.

Riigi valmisolek hübriidohtudeks

Õppuse stsenaarium lähtub olukorrast, kus Eesti peab toime tulema vaenuliku riigi mittesõjaliste rünnakute ja mõjutustegevusega. See hõlmab ühiskonna destabiliseerimist, elutähtsate teenuste häirimist, infooperatsioone ning avaliku korra rikkumisi. Peaminister Kristen Michali sõnul on kriisideks valmisolek kogu ühiskonna ühine ülesanne, mis nõuab pidevat praktilist harjutamist.

„Tänapäeval ei pruugi kriisid olla vaid tehnoloogilised riskid või ilmaolud, vaid kellegi teadlik tegevus riigi destabiliseerimiseks. Kui oled valmis, pole ka kartust,“ rõhutas Michal õppuse avamisel. Õppuse eesmärk on tagada, et riigiasutused ja partnerid teaksid täpselt, milline on nende roll kriisiolukorras, ning suudaksid vältida hirmu ja ebakindluse levikut ühiskonnas.

Praktiline tegutsemine ja elanike teavitamine

Lihulas kortermaja plahvatuse simulatsiooniga alanud tegevus on osa laiemast kavast, mille käigus hinnatakse operatiivset reageerimist. Päästeamet korraldas hoone varistamise juba varem, et tagada päästjatele realistlik treeningkeskkond. Pärast õppuse lõppu lammutatakse hoone täielikult.

Õppuse põhinädal kestab 8.–12. juunini. Avalikkus võib sel perioodil märgata tavapärasest tihedamat ametkondade liikumist ja päästetehnika kasutamist. Riigikantselei kinnitab, et kõikides paikades, kus õppus jõuab avalikku ruumi, on tagatud elanike ohutus ning sellest teavitatakse kohalikke elanikke eelnevalt. Elanikel soovitatakse jälgida ametlikke infokanaleid, sealhulgas kriis.ee portaali, et saada operatiivset infot õppuse käigu kohta.

Koostöö 150 organisatsiooni vahel

ILVES 2026 kaasab lisaks ministeeriumidele ka kohalikud omavalitsused, elutähtsaid teenuseid pakkuvad ettevõtted ja kodanikuühendused. Selline laiapõhjaline koostöö on kriitilise tähtsusega, et tagada kiire infovahetus ja koordineeritud reageerimine. Riigikantselei rõhutab, et õppuse toimumine ei tähenda vahetut ohtu ega viita ohutaseme tõusule, vaid on osa riigi tavapärasest ennetustööst ja riigikaitse tugevdamisest.

Õppuse edukus sõltub paljuski sellest, kui hästi suudavad erinevad sektorid omavahel infot jagada ja ühiseid otsuseid langetada. Pärast õppuse lõppu analüüsitakse kõiki tegevusi, et tuvastada võimalikud kitsaskohad ja täiendada edasisi kriisiplaane. See protsess tagab, et Eesti on tulevikus veelgi paremini valmis igasugusteks ootamatusteks, olgu need siis loodusõnnetused või pahatahtlikust mõjutustegevusest tingitud kriisid.

Source: Kohtla-Jarve Linnavalitsus