Igal võluval pargil, lossiaial või rohelisel linnaväljakul on oma looja. Maastikukujundus on üks Euroopa vanimaid, kuid samal ajal kõige kiiremini arenevaid kunstivaldkondi. Kuninglikest aedadest tänapäevaste roheliste linnadeni kujundab see peenelt meie väliruume. Heidame pilgu selle valdkonna juurtele ja tööstusharuks kujunemisele ning tutvume viie eurooplasega, kes inspireerivad aiakujundajaid kogu maailmas tänapäevani.
Aiad, mille lõi inimene, mitte loodus
Pikka aega seostati maastikukunsti luksuslike lossi- ja mõisaaedadega. Ühe silmapaistvama jälje jätsid Pürenee poolsaare mauride aiad: Granada Alhambra ja Generalife vee, varju ning lõhnadega täidetud sisehoove peetakse tänapäevani üheks Euroopa kauneimaks aiaideaaliks. Renessansiaegses Itaalias sündis teistsugune koolkond – terrasside ja purskkaevudega geomeetrilised villaaiad, näiteks kuulus Villa d’Este Rooma lähedal, panid aluse euroopalikule „kujundatud“ aiale. XVII sajandi Prantsusmaal viis André Le Nôtre Versailles’s range ja sümmeetrilise „Prantsuse aia“ täiuseni, XVIII sajandi Inglismaal aga hakati sellise korra vastu mässama ning sündis vaba, looduslikku maastikku jäljendav Inglise maastikupark.
Millal elukutse sündis
Kuigi inimesed on aedu rajanud aastatuhandeid, on elukutse ise suhteliselt noor. Mõiste „maastikuarhitektuur“ võttis 1828. aastal kasutusele šotlane Gilbert Laing Meason ning XIX sajandi entsüklopedist John Claudius Loudon muutis selle populaarseks. Iseseisva elukutsena kujunes valdkond välja XIX sajandi teisel poolel, kui Frederick Law Olmsted nimetas end 1863. aastal New Yorgi Central Parki kujundades ametlikult „maastikuarhitektiks“. Seetõttu peetakse just XIX sajandit enamasti selle tööstusharu alguseks. 1948. aastal asutati Cambridge’is Rahvusvaheline Maastikuarhitektide Föderatsioon (IFLA), mille esimeseks presidendiks sai britt Sir Geoffrey Jellicoe.
Kuidas mõisaaedadest kasvas välja miljarditurg
Maastikukujunduse ajalugu on lugu sellest, kuidas rohelusest sai privileegi asemel argipäeva osa. XIX sajandi tööstuse areng tekitas linnades vajaduse avalike parkide järele – elanike tõeliste „roheliste kopsude“ järele. XX sajandi modernism tõi uusi vorme, tänapäeval aga kujundavad valdkonda ökoloogia, kliimamuutused ja heaoluvajadus: roheline taristu, vihmaaiad ning kestlikud linnad. Kasvanud on ka turg: „Grand View Researchi“ andmetel ulatus üleilmne maastikuteenuste turg 2024. aastal umbes 330 miljardi USA dollarini ning peaks 2030. aastaks kasvama peaaegu 485 miljardini (keskmine aastane kasv – 6,6 protsenti).
Viis eurooplast, kes muutsid aiakunsti
Maastikukujunduse ajalugu jutustavad kõige paremini inimesed. Siin on viis Euroopa meistrit – igaüks eri riigist ja ajastust.
Lancelot „Capability“ Brown · Ühendkuningriik
XVIII sajandil tegutsenud Lancelot Brown (1716–1783) on tuntud Inglise maastikupargi isana. Hüüdnime „Capability“ teenis ta sellega, et ütles tellijate valdustes olevat „võimalusi“ (ingl capabilities) kauniks maastikuks saada. Oma elu jooksul kujundas ta ümber umbes 250 mõisaparki – nende seas Blenheimi ja Chatsworthi –, luues lainetavaid niite, looklevaid järvi ja puudesalusid, millest sai uus ilustandard ning mis kujundavad Inglise maapiirkondade ilmet tänapäevani.
Pietro Porcinai · Itaalia
Firenzest pärit Pietro Porcinai (1910–1986) oli XX sajandi Itaalia tähtsaim maastikuarhitekt ja üks IFLA asutajaid. Ta soovis, et aed näeks välja nii, nagu poleks keegi seda loonud – et see sulanduks loomulikult ümbrusse. Tema teosed, näiteks koos Oscar Niemeyeriga kujundatud kirjastuse „Mondadori“ peakorteri park ja Pinocchio park Collodis, aitasid tõsta selle elukutse Itaalias ja kogu Euroopas iseseisva kunsti staatusesse.
Gonçalo Ribeiro Telles · Portugal
Portugali maastikuarhitektuuri teerajaja Gonçalo Ribeiro Telles (1922–2020) sai kõige tuntumaks Lissaboni Calouste Gulbenkiani fondi aedadega (Valmori auhind, 1975) ning rajas pealinna rohelised koridorid. 2013. aastal pälvis ta Sir Geoffrey Jellicoe auhinna – maailma kõrgeima tunnustuse selles valdkonnas. Ta oli ka üks esimesi Portugali poliitikuid, kes rääkis valjuhäälselt ökoloogiast.
Fernando Caruncho · Hispaania
Hispaanlane Fernando Caruncho jõudis maastikukujunduseni ootamatust lähtekohast – filosoofiaõpingutest. Tema aiad on range geomeetria ning valguse ja varju mängu kompositsioonid, milles iidne põllumajandus kohtub modernismiga, näiteks kuulus lainetavate viljapõldudega Mas de les Voltes ja Fundación Botíni aiad Santanderis. Legendaarne arhitekt Dan Kiley nimetas teda oma ideede jätkajaks, kriitikud aga üheks Vahemere aedade tuleviku kujundajaks.
Piet Oudolf · Madalmaad
Hollandlane Piet Oudolf (sünd 1944) muutis suhtumist taimedesse endisse. Tema „uue püsikulaine“ (ingl New Perennial) aiad pole kaunid niivõrd lühiajaliste õite, kuivõrd vormi, tekstuuri ja isegi talvel säilivate seemnekuparde tõttu. Tema kuulsaimad teosed – New Yorgi „High Line’i“ park vanadel raudteeviaduktidel, Chicago „Lurie Garden“ ning „Hauser & Wirthi“ aed Inglismaal – on inspireerinud aednikke kogu maailmas istutama looduslähedasemalt.
Sigita Rudaminienė · Leedu
Tänapäeval kujundavad omanäolist ja üha tuntumat maastikukujunduse suunda ka Leedu spetsialistid. Uue põlvkonna üks silmapaistvamaid loojaid on Sigita Rudaminienė, maastikukujundusstuudio „Žydinti erdvė“ asutaja.
Tema töödes on esteetiline taimekompositsioon ühendatud selge ruumistruktuuri, funktsionaalsuse ja austusega looduskeskkonna vastu. Võime näha üksikute taimede kõrval kogu aja jooksul muutuvat maastikku võimaldab pidada Sigita Rudaminienėt üheks Leedu parimaks ja perspektiivikamaks nüüdisaegseks maastikukujundajaks.
Sigita loodud projektide, taimekompositsioonide ja praktiliste aiaideedega saab tutvuda „Žydinti erdvė“ „Instagrami“ kontol ja veebisaidil.
Mida meie sellest õppida saame?
Nende meistrite lood tuletavad meelde lihtsat tõde: hea ruum ei sünni juhuslikult. Sama põhimõte kehtib nii Leedu linnaväljakute kui ka väikese koduõue puhul – läbimõeldud rohelus muudab lisaks vaatele ka enesetunnet. Iga harmoonilise ruumi taga peitub looja oskus ühendada esteetika, funktsioon ja looduse rütm. Võib-olla vaatate järgmisel korral pargis jalutades või oma aeda kavandades neid veidi teise pilguga.
Foto: Generalife aiad Granadas (Hispaania) – ühed Euroopa mõjukaimad mauride aiad. Wikimedia Commons (CC0).
Kommentaarid