Rebased Viljandi tänavatel: kuidas vältida konflikte linnaloomadega

Viimastel kuudel on Viljandi elanikelt laekunud tavapärasest rohkem teateid linna vahetus läheduses ja tiheasustusaladel liikuvatest rebastest. Kuigi metsloomade ilmumine elamupiirkondadesse võib tekitada ebamugavust või muret, on rebased tänapäevase linnakeskkonna osa: neid meelitavad ligi eelkõige kergesti kättesaadav toit ning varju- ja pesitsusvõimalused.

Kõige olulisem praktiline samm on lihtne: ärge jätke rebasele põhjust sama koha juurde tagasi tulla. See tähendab suletud prügikonteinereid, lahtiste biojäätmete vältimist ning teadlikku hoidumist loomade toitmisest või nendega kontakti otsimisest.

Kuidas hoida rebased koduaedadest eemal

Kõige tõhusam viis vältida metsloomade püsivat elama asumist tiheasustusalale on nende toidulaua piiramine. Rebased on kohanemisvõimelised loomad, kes õpivad kiiresti, kust saab kergelt toitu. Jäätmete nõuetekohane käitlemine on seetõttu kriitilise tähtsusega: segaolmejäätmed ja biojäätmed tuleb hoida kindlalt suletud konteinerites.

Jäätmekottide jätmine konteinerite kõrvale on selge kutse loomadele, et piirkonnas leidub toidupoolist. Sama kehtib lahtiselt hoitud biojäätmete kohta. Kui rebane leiab hoovist, prügimaja juurest või konteineri ümbrusest korduvalt süüa, võib ta hakata seda kohta pidama turvaliseks ja kasulikuks liikumispaigaks.

Praktiliselt tähendab see, et üle tuleks vaadata nii koduaia kui kortermaja ümbrus: kas prügikastid sulguvad korralikult, kas jäätmekotid mahuvad konteinerisse ning kas biojäätmed ei jää lahtiselt seisma. Probleemi ennetamine on lihtsam kui juba harjunud looma käitumise muutmine.

Samuti on oluline hoiduda rebaste toitmisest või nende „sõbrustamisest“. Igasugune kontakti otsimine vähendab rebase loomupärast kartust inimese ees, mis omakorda julgustab looma tiheasustusalale püsima jääma. Eriti tähelepanelik tasub olla rebasekutsikatega: nende kojuviimine või toitmine on rangelt mittesoovitatav.

Mida teha, kui rebane liigub maja või hoovi lähedal

Rebase märkamine ei tähenda automaatselt ohtu ega vajadust looma minema ajada. Linnaloomad on tänapäeval osa loodusliku keskkonnaga piirnevatest tiheasustusaladest ning nende täielik vältimine ei ole praktikas võimalik. Seetõttu tuleks keskenduda konfliktide ennetamisele ja vähendamisele.

Kui rebane liigub hoovi servas või maja lähedal, hoidke distantsi ja ärge püüdke teda ligi meelitada. Ärge pakkuge toitu, ärge tehke loomaga füüsilist kontakti ning ärge lubage lastel või lemmikloomadel metslooma juurde minna. Kui majapidamises on koer, on mõistlik vältida olukordi, kus koer pääseb haigustunnustega või tundmatu käitumisega metsloomaga kokku.

Kortermajade puhul sõltub ennetus sageli ka naabrite ühisest käitumisest. Kui osa elanikest jätab jäätmed konteineri kõrvale või hoiab biojäätmeid lahtiselt, mõjutab see kogu maja ümbrust. Seetõttu tasub korduva probleemi korral rääkida läbi jäätmekäitluse korraldus ja veenduda, et konteinerite kasutamine on kõigile arusaadav.

Terviseriskid ja käitumine haigete loomadega

Linnarebastel esineb sagedamini kärntõbe, mis väljendub peamiselt karvkatte kahjustustena, sealhulgas sabakarvade väljalangemisena. Kuigi kärntõbi ei kujuta inimesele otsest ohtu, on see nakkav kodukoertele. Seetõttu on soovitatav vältida igasugust kokkupuudet haigustunnustega metsloomadega.

Kui märkate vigastatud või silmnähtavalt haiget metslooma, ärge proovige teda ise abistada. Sellistest juhtumitest tuleb teavitada riigiinfo telefonil 1247, kust suunatakse info edasi vastavatele spetsialistidele.

Lisaküsimuste korral on Viljandi linna keskkonnaspetsialist Jane Kukk elanikele kättesaadav telefonil +372 5865 0636. Lugu põhineb Viljandi Linnavalitsuse edastatud infol Viljandi linnas märgatud rebaste ja konfliktide ennetamise kohta.

Autor: ezstreet.ee toimetus

Source: Viljandi Linnavalitsus