Uusimad
Tulemusi ei leitud
Lähivõte pronksist skulptuurist, millele on graveeritud soomekeelne tekst metsa ja rahva kohta.

Tartus avatakse tasuta Lauri Kettuse mälestusmärk

Laupäeval, 27. juunil kell 16 avatakse Tartus Kassitoomel, Baeri tänava ja oru vahel, keeleteadlase ja estofiili Lauri Kettuse mälestusmärk. Tartu linna teatel on tegemist avaliku ja tasuta sündmusega, kuhu on oodatud kõik, keda kõnetavad Tartu ülikoolilugu, eesti keele kujunemine või Eesti ja Soome kultuurisidemed.

Praktiline info Detail
Sündmus Lauri Kettuse mälestusmärgi avamine
Aeg Laupäev, 27. juuni, kell 16.00
Koht Kassitoome, Baeri tänava ja oru vahel, Tartu
Osalemine Avalik sündmus
Hind Tasuta
Korraldajad Emakeele Selts, Tartu linn ja Tartu Ülikool

Kassitoomel avatakse Elo Liivi pronksskulptuur

Mälestusmärgi autor on kujur Elo Liiv. Pronksivalu tehti OÜ Uus Monumentaal töökojas ning monument paigaldatakse Kassitoome pargialale Baeri tänava ja oru vahele.

Skulptuur kujutab Lauri Kettust liikumas soome kelguga. Teda peetakse selle kelgu Eestisse toojaks. Kelgu istmel on pakid Kettuse kirjutatud raamatutega, millest pealmine on eestikeelne luulekogu „Südame sillad”. Figuur on kaetud läänemeresoome keelte sõnade ja lausetega.

Koos mälestusmärgi rajamisega on korrastatud ka selle all ja ümber olev pargiosa. Monumendi valmimist on toetanud 413 üksikannetajat ning 40 asutust ja organisatsiooni Eestist ja Soomest.

Avamisel kõnelevad Tartu, ülikooli ja Soome esindajad

Avatseremoonial kõnelevad linnapea Urmas Klaas, Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser, Soome suursaadik Vesa Vasara, Emakeele Seltsi esimees Helle Metslang, kujur Elo Liiv ning idee autor ja mälestusmärgitoimkonna juht Jüri Valge.

Muusikalise osa annab Vanemuise ooperisolist Kristjan Häggblom. Lauri Kettuse luulekatkendi loeb Emakeele Seltsi kaasteadussekretär Jaana Toome.

Sündmuse keskmes on Lauri Kettuse roll eesti keele uurimise ja korraldamise ajaloos. Kettunen oli soomlane, kes elas ja töötas Tartus ning kellest sai 1920. aastal Tartu Ülikooli juures tema osalusel asutatud läänemeresoome keelte õppetooli esimene professor.

Kettuse töö jäi Tartu keelelukku mitmel moel

Lauri Kettunen asutas Emakeele Seltsi ja mõjutas selle esimese esimehena professionaalse keelekorralduse kujunemist. Tema tegevus puudutas keeleuurimise arengut, perekonnanimede eestistamist ning eesti keele kui noore riigikeele staatuse tunnustamist.

Kettuse tegevus ulatus ka Eesti ja Soome suhete laiemasse kultuurilisse ruumi. Ta edendas hõimuliikumist, levitas Soomes töötades Eesti-sõbralikke ideid ja toetas eestlasi, sealhulgas soomepoisse. Juba Eesti Vabadussõja ajal korraldas ta Soome vabatahtlike tulekut Eestit kaitsma.

Seetõttu ei ole Kassitoomele kerkiv monument ainult ühe teadlase mälestusmärk. See seob ühte kohta Tartu ülikooliloo, Emakeele Seltsi alguse, eesti keele riigikeeleks kujunemise ja Eesti-Soome sidemed.

Kellele sündmus on mõeldud

Avamine sobib neile, kes tahavad näha uut avaliku ruumi teost selle esmaesitlusel ning kuulda, kuidas mälestusmärgi loojad ja algatajad Kettuse pärandit mõtestavad. Sündmus võib kõnetada ka kirjanduse, keeleajaloo, Tartu kultuuriloo ja avaliku kunsti huvilisi.

Korraldajad ei ole teatanud eelregistreerimise, piletite, ligipääsetavuse ega transpordi eritingimusi. Avaldatud info põhjal toimub avamine Kassitoomel Baeri tänava ja oru vahel laupäeval, 27. juunil kell 16.00 ning osalemine on tasuta.

Lisainfo allikana on Tartu linn nimetanud Jüri Valge, telefon 510 3977.

Source: Tartu Linnavalitsus

Maarja Kask

Maarja Kask

Autor

Maarja Kask on Tallinna kohalike uudiste toimetaja, kes jälgib linnavolikogu otsuseid, linnaosade arenguid ja elanike igapäevamuresid. Ta eelistab kontrollitud allikaid, selgeid selgitusi ja praktilist tausta, et lugejad mõistaksid, kuidas liiklus, haridus, heakord ja avalikud teenused nende kogukonda mõjutavad. Tema töö keskmes on täpsus, tasakaal ja inimeste küsimustele vastamine enne uudise avaldamist

Veel lugusid