Viljandis võib koduremont saada uued piirid

Autor: ezstreet.ee toimetus. Lugu põhineb Viljandi Linnavalitsuse avaldatud üldplaneeringu materjalil, milles Viljandi Arhitektuuriamet kirjeldab kavandatavaid miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke üksikhooneid.

Viljandis võib osa piirkondi ja üksikhooneid saada üldplaneeringuga miljööväärtusliku kaitse. See puudutab eeskätt omanikke, kes plaanivad ehitamist, renoveerimist, laiendamist, soojustamist, tehnosüsteemide paigaldamist või hoone lammutamist.

Millised Viljandi piirkonnad on ettepanekus

Üldplaneeringus on miljööväärtuslike aladena nimetatud mitu eriilmelist Viljandi linnaruumi osa. Nimekirjas on Peetrimõisa miljööala, Lina tänava miljööala, Kullamäe miljööala, Uueveski miljööala, Kivistiku miljööala, Viljandi mõisa miljööala ja Pauluse kiriku miljööala.

Lisaks on ettepanekus Heina ja Veere tänava miljööala, Paalalinna miljööala, Kantreküla esimene miljööala, Kantreküla teine miljööala ning Vaksali miljööala. Kaitse eesmärk on hoida piirkondade ajaloolist tänavavõrku, hoonestuslaadi, krundistruktuuri, haljastust, vaateid ja ehituslikku meeleolu.

Mida miljööväärtuslik ala ehitamisel tähendab

Miljööväärtuslikul alal ei ole ehitamine ega uuendamine iseenesest välistatud. Tingimused tähendavad, et uus või muudetav hoone peab sobituma olemasoleva linnakeskkonnaga.

Arvestada tuleb hoone paiknemist tänava suhtes, mahtu, kõrgust, proportsioone, katusekuju, fassaadimaterjale, aknaid, uksi, piirdeid, hoovikatteid ja kõrghaljastust. Uushoone ei tohi piirkonnas liigselt domineerida ning olemasoleva hoone algset välisarhitektuurset ideed tuleb säilitada.

Uudsed lahendused, näiteks välisvalgustus ja päikesepaneelid, võivad olla lubatud, kui need on ajaloolisse keskkonda arhitektuurselt sobitatud. Tõkkepuude paigaldamist kavandatavatel miljööaladel ettepanek ei luba.

Omanikul tuleb projektis rohkem põhjendada

Kui hoone asub miljööväärtuslikul alal, tuleb ehitusprojekti arhitektuuriosas kirjeldada hoone väärtust ja tingimusi selle säilitamiseks. Välispiirete soojustamisel tuleb hoida hoone proportsioone; seina paksemaks muutumine võib tähendada vajadust muuta ka katust või soklit.

Tehnosüsteemid, näiteks õhksoojuspumbad, ventilatsiooniseadmed, liitumiskapid ja päikesepaneelid, tuleb paigutada nii, et need sobiksid ümbrusesse ega rikuks hoone välisilmet. Reklaamide puhul kehtib sama põhimõte.

Väärtuslike üksikhoonete nimekiri on pikk

Lisaks miljööaladele on üldplaneeringus nimetatud 84 väärtuslikku üksikhoonet või hoonerühma. Need on ajaloolised hooned, mis ei asu muinsuskaitsealal ega ole riikliku kaitse all, kuid mille arhitektuuri peetakse säilitamist väärivaks.

Nimekirjas on aadresse A. Maramaa puiesteel, C. R. Jakobsoni tänaval, Köstri, Meeme, Uueveski tee, Vabriku, Vaksali ja Valuoja piirkonnas ning mitmel teisel Viljandi tänaval. Omanikule tähendab see, et ümberehitus ja laiendamine peavad lähtuma hoone algsetest proportsioonidest, ehitusajale iseloomulikest materjalidest ja säilinud detailidest.

Lammutamine vajaks eraldi tõendamist

Väärtusliku üksikhoone lammutamist saab ettepaneku järgi kaaluda ainult siis, kui põhikonstruktsioonid ei ole rekonstrueerimisel enam kasutatavad. Selleks tuleb tellida ehitustehniline ekspertiis.

Lammutusprojekti puhul tuleks esitada hoone kujunemis- ja ehituslugu, fotod olemasolevast olukorrast ning võimalusel ajaloolised fotod ja joonised. Enne ehitus- või renoveerimisplaani alustamist tasub omanikul kontrollida, kas kinnistu jääb kavandatavale miljööalale või on hoone märgitud väärtusliku üksikobjektina.

Source: Viljandi Linnavalitsus