Eestis anti 13 karu eriluba: millal loom ohtlikuks muutub?

Ezstreet.ee toimetus | 17. august 2026 | Allikas: Keskkonnaamet

Keskkonnaamet on andnud karude küttimiseks 13 eriluba. Ameti sõnul on küttimine viimane abinõu: seda kaalutakse, kui korduvad kahjustused ei lõpe tõrjeaedade ja peletusvahendite kasutamisest hoolimata või kui karu ei pelga inimesi ning naaseb korduvalt asulasse.

Asulas märgatud karust või muust suurkiskjast tuleb teatada riigiinfo telefonil 1247. Karu tekitatud kahjust tasub eraldi teada anda Keskkonnaametile, sest kahjuteadete põhjal koostatakse statistikat ning hinnatakse nii hüvitamise kui ka eriloa vajadust.

Eriluba on korduvate konfliktide viimane lahendus

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku osakonna juhataja Tanel Türna sõnul ei väljastata karu küttimise eriluba kergekäeliselt. Loa kaalumiseni jõutakse näiteks siis, kui loom jätkab mesitarude lõhkumist vaatamata tõrjeaedadele ja peletamisele ning tegutseb inimeste või eluhoonete vahetus läheduses.

Teine ohumärk on inimese suhtes kartuse kaotanud karu, kes tuleb peletamisest hoolimata korduvalt asulasse tagasi. Selline käitumine võib Türna selgitusel kujutada endast juba ohtu. Teade käsitleb 13 väljastatud eriluba, mitte kütitud loomade arvu.

Eestis elab hinnanguliselt 1100 pruunkaru

Keskkonnaameti andmetel on pruunkarude populatsioon olnud kasvutrendis alates 2013. aastast. Praegu elab Eestis hinnanguliselt ligikaudu 1100 karu ning loomi kohatakse järjest sagedamini üle riigi nii asulates kui ka nende läheduses.

Amet saab jätkuvalt teateid lõhutud silorullidest ja hävitatud mesilasperedest. Pelgalt karu nägemist ei ole eriloa alusena nimetatud: luba saab anda üksnes korduvate kahjustuste vältimiseks või ohusituatsiooni ennetamiseks pärast asjaolude põhjalikku kaalumist.

Aprillist kehtib loapõhine karujaht

Kliimaministeerium muutis 2026. aasta aprillis jahieeskirja, mistõttu tohib karu küttida ainult Keskkonnaameti eriloal. Varasema kindla algus- ja lõpukuupäevaga karujahihooaja asemel saab amet vajaduse korral loa väljastada aasta ringi.

Loapõhise korra eesmärk on suunata küttimine sinna, kus esinevad püsivad kiskjakonfliktid, ning valida selleks bioloogiliselt sobiv aeg. Aastaringne loa andmise võimalus ei tähenda piiranguteta karujahti: iga otsus peab olema eelnevalt läbi kaalutud ning tuginema korduvatele kahjudele või ohusituatsiooni ennetamise vajadusele.

Kahjuteade mõjutab hüvitise ja eriloa kaalumist

Keskkonnaameti loomakahjude statistika põhineb inimestelt saadud teadetel. Kui mesilaspere, silorull või muu vara on kahjustatud, tuleks juhtumist ametile teada anda ka siis, kui karu ennast enam kohal ei ole.

Teatamata juhtumit ei saa arvesse võtta võimaliku kompensatsiooni määramisel ega uue eriloa vajalikkuse hindamisel. Kahjuteade ei taga automaatselt hüvitist või küttimisluba, kuid annab ametile juhtumi hindamiseks vajaliku teabe.

Karuga kohtudes tuleb aeglaselt eemalduda

Keskkonnaamet soovitab karuga kokku sattudes säilitada rahu ja jätta loomale eemaldumiseks ruumi.

• Hoia karust eemale ja ära lähene talle.
• Kui loom on sind märganud, väldi otsest silmsidet, kuid jälgi tema liikumist.
• Räägi vaikselt ning ära tee järske liigutusi.
• Tagane aeglaselt, hoides end näoga karu poole.
• Ära lähene karupojale, sest kaitsev emakaru on tavaliselt läheduses.

Karupoega märgates tuleb taganeda samas suunas, kust tuldi. Kui karu liigub inimasulas, saab telefonilt 1247 esmast nõu ning vajaduse korral edastatakse teade Keskkonnaametile.

Source: Estonian Environmental Board News