Ida-Virumaal uinutati asulasse tunginud karupojad

Kuningakülas viidi läbi erakorraline operatsioon, kui kaks inimasustuse lähedusse sattunud karupoega õnnestus saekaatri laost kinni püüda. Keskkonnaameti ja Päästeameti koostöös uinutati 25-kilogrammised loomad veterinaari juhendamisel, et nad ohutult uuesti loodusesse toimetada. Tegemist on osa laiemast probleemist, kus inimeste poolt toidetud metsloomad on kaotanud oma loomupärase pelglikkuse ja kujutavad nüüd otsest ohtu kohalikele elanikele.

Korduvad külaskäigud ja ümberasustamiskatsed

Need kaks karupoega on ametnikkonnale juba varasemast tuttavad. Tanel Türna Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku osakonnast selgitas, et tegu on sama pesakonna liikmetega, kes sattusid esimest korda asulasse juba juuli lõpus Tartumaal. Kokku on amet koos Päästeametiga pidanud karupoegi metsa viima juba neljal korral.

Kaks neist loomadest toodi Tartumaalt Ida-Virumaale lootuses, et sealsed ulatuslikud metsamassiivid pakuvad neile sobivat elupaika ja toidulauda. Vaatamata korduvatele ümberasustamistele pöördusid loomad siiski Kuningakülas tagasi inimeste juurde. Algselt neljaliikmelisest pesakonnast on praeguseks inimeste lähedusse toitu otsima jäänud kaks isendit, keda on võimalik tuvastada kõrvamärgiste järgi, mis paigaldati neile varasemate kinnipüüdmiste käigus.

Inimeste toitmine muudab karud ohtlikuks

Ekspertide hinnangul on karude käitumine muutunud ebaloomulikuks inimeste tegevuse tõttu. On alust arvata, et loomi on toidetud, mistõttu on nad kaotanud oma loomuomase pelglikkuse inimese suhtes. Selles vanuses karud peaksid looduses iseseisvalt toitu otsima, kuid inimeste pakutav toit on muutnud nad mugavaks ja ohtlikuks.

Keskkonnaamet rõhutab tungivalt, et metsloomade toitmine on lubamatu. See rikub looma loomulikku käitumist ja võimet looduses hakkama saada. Kuigi praegu on karud veel väikesed, muutuvad nad järgmiseks aastaks suureks ja võivad inimeste lähedust otsides kujutada tõsist ohtu nii elanikele kui ka liiklusturvalisusele.

Kuidas käituda karuga kohtudes

Kui märkate asulas karu või mõnda muud suurkiskjat, tuleb sellest viivitamatult teada anda riigiinfo telefonil 1247. Sealt saab esmaseid juhiseid ja vajadusel suunatakse teade edasi Keskkonnaametile. Juhul, kui loom ohustab otseselt inimesi või liiklust, tuleb helistada hädaabinumbril 112.

Kontekst karude küttimisele

Käesolevast aastast kehtivad karude küttimisele rangemad reeglid – küttimine on lubatud vaid Keskkonnaameti eriloal. Kliimaministeerium muutis jahieeskirja tänavu aprillis. 19. augusti seisuga on üle Eesti väljastatud 13 sellist eriluba ja kütitud kaks karu, üks Harjumaal ja teine Põlvamaal.

Source: Estonian Environmental Board News