Rakvere koolijuhtum tõstab esile õpilaste õigused

Rakvere Vabaduse kooli juhtum on jõudnud küsimuseni, mis puudutab iga kooli koridori ja klassiruumi: kuidas tagada turvalisus nii, et lapse väärikus ja eraelu puutumatus ei jääks tagaplaanile. Lastekaitse Liit leiab, et koolidel on kohustus ohtudele reageerida, kuid õpilase asjade kontrollimine ei saa toimuda üldise ettevaatusabinõuna ega ilma seaduses nõutud põhjenduseta.

Juhtumi kohaliku mõju teeb teravaks see, et kool ei ole ainult õppeasutus, vaid koht, kus laps peab saama igapäevaselt usaldada täiskasvanute otsuseid. Rakveres toimunu järel on fookuses nii kooli töötajate tegevus, juhtkonna vastutus kui ka laiem küsimus, kas koolide kodukorrad annavad piisavalt selged piirid.

Õpilase turvalisus ei tühista õigust privaatsusele

Lastekaitse Liit viitab ÜRO lapse õiguste konventsioonile, mille järgi tuleb kõigis lapsi puudutavates tegevustes seada esikohale lapse parimad huvid. Sama konventsioon kaitseb lapse eraelu puutumatust ning nõuab, et koolis kasutatavad meetmed oleksid kooskõlas lapse inimväärikusega.

See tähendab, et laps ei loobu kooli uksest sisse astudes oma põhiõigustest. Koolil on küll kohustus kaitsta õpilaste tervist ja heaolu, kuid see kohustus peab käima koos õigusega lugupidavale kohtlemisele.

Sama teema kerkis Rakveres esile ka varasemas kajastuses, kus käsitleti, kuidas Rakvere koolijuhtum tõi tähelepanu alla õpilaste õigused. Lastekaitse Liidu seisukoht lisab sellele õiguste ja koolipraktika vaate.

Seadus lubab asju kontrollida vaid kindlatel tingimustel

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus lubab õpilase asjade kontrollimist üksnes kindlatel eeldustel. Lastekaitse Liidu käsitluses on keskne põhjendatud kahtlus: kool peab suutma selgitada, miks on konkreetse õpilase suhtes vaja piiravamat meedet kasutada.

Kui koolil tekib kahtlus, et õpilasel võib olla kaasas keelatud ese või aine, tuleb alustada vähem riivavatest sammudest. Praktikas tähendab see vestlust konkreetse õpilasega, olukorra selgitamist ja võimalust anda ese või aine vabatahtlikult üle.

Vajadusel tuleb kaasata lapsevanemad. Tõsisema või vahetu ohu korral tuleb pöörduda politsei poole. Kui kontrollimine on põhjendatud, peab see toimuma teistest õpilastest eraldi, delikaatselt ning lapse privaatsust arvestades.

Rakvere juhtum paneb koolide kodukorrad surve alla

Lastekaitse Liidu hinnangul ei ole laste turvalisuse tagamine ja põhiõiguste austamine vastandid. Laps tunneb end turvaliselt siis, kui ta teab, et täiskasvanud ei kasuta oma võimu meelevaldselt ning austavad tema väärikust ka keerulistes olukordades.

Sellest tuleneb kooli juhtkonna otsene vastutus. Juhtkond peab tagama, et kooli töötajad tunnevad laste õigusi ja oskavad tegutseda viisil, mis ei muuda heas usus tehtud sekkumist õiguste rikkumiseks.

Rakvere Vabaduse kooli juhtum võib seetõttu mõjutada ka teisi Eesti koole. Lastekaitse Liit peab vajalikuks, et koolid vaataksid üle oma praktikad ja vajadusel ka kodukorrad, eriti olukordades, kus töötajad peavad reageerima võimalikele keelatud esemetele või ainetele.

Vanemad ja õpilased vajavad selgeid piire

Perede jaoks on selle juhtumi praktiline küsimus lihtne: millal võib kool lapse asju kontrollida ja kuidas peab see toimuma. Vastus ei ole see, et kool ei tohi kunagi sekkuda. Vastus on, et sekkumine peab olema põhjendatud, proportsionaalne ja lapse õigusi arvestav.

Õpilasele peab jääma võimalus mõista, miks temaga räägitakse ja millist ohtu kool lahendada püüab. Vanemate kaasamine ei ole formaalsus, vaid osa usalduse taastamisest olukorras, kus lapse õigusi ja kooli turvakohustust tuleb kaaluda samal ajal.

Lastekaitse Liidu huvikaitsejuht Helen Saarnik rõhutab seisukohas, et laste õiguste kaitse ei piirdu üksnes rikkumiste vältimisega. See tähendab koolikultuuri, kus iga laps tunneb end hoituna, austatuna ja turvaliselt.

Source: Rakvere Linnavalitsus