Tallinn päästab Linnahalli hiigelgobelääni

Autor: ezstreet.ee toimetus

Tallinna Linnahallis algasid Enn Põldroosi loodud lavaeesriide „Inimeste elu“ konserveerimistööd. Tallinna 29. juunil 2026 avaldatud linna uudise järgi on tegemist Eesti suurima tekstiilikunstiteosega, mille pindala ulatub ligi 500 ruutmeetrini.

Tööde eesmärk on puhastada, uurida, konserveerida ja digiteerida suur gobelään nii, et see säiliks ka pärast aastaid suletud ja keerulistes tingimustes seisnud Linnahalli interjööri osana. Projekti viib läbi Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut.

Ligi 500 ruutmeetrit tekstiilikunsti Linnahalli sees

„Inimeste elu“ valmis kunstnik Enn Põldroosi kavandi järgi Linnahalli lavaeesriidena. Oma mõõtmete tõttu ei ole see tavapärane muuseumis eksponeeritav teos, vaid osa hoone algsest avalikust ruumist ja selle kultuurilisest mälust.

Linnahall on Tallinna linnapildis püsinud aastaid vastuolulise ja oodatud tulevikuga objektina. Hoone ümber on räägitud restaureerimisest, kasutusvõimalustest ja mereäärse piirkonna arengust, kuid selle sisemuses olevad kunstiteosed on samuti säilitamist vajav pärand.

Just seetõttu puudutab lavaeesriide konserveerimine laiemalt ka seda, kuidas Tallinn kohtleb suurte avalike hoonete sisse loodud kunsti. Kui seinamaalid, vitraažid, valgustid või tekstiilid jäävad hoone seisukorra varju, võivad need kaduda enne, kui algab suurem renoveerimine.

Kanuti töö algab puhastamisest ja uuringutest

Konserveerimistööde esimene osa keskendub teose seisundi väljaselgitamisele. Sellise mahuga tekstiil nõuab enne sekkumist põhjalikku uurimist: milline on materjali kulumine, kui palju on mustust, niiskuskahjustusi või mehaanilisi vigastusi ning milliseid töövõtteid on võimalik kasutada ilma teost kahjustamata.

Kanut puhastab ja konserveerib lavaeesriide ning loob sellest digitaalse talletuse. Digiteerimine annab võimaluse teost uurida ja tutvustada ka siis, kui füüsiline juurdepääs Linnahalli siseruumidele on piiratud.

Sarnaste kultuuripärandi projektide puhul on digikoopia muutunud oluliseks kaitsekihiks. See ei asenda originaali, kuid aitab dokumenteerida värve, mustrit, mõõtkava ja seisundit hetkel, mil konserveerimistööd algavad. Selline dokumentatsioon on tähtis ka siis, kui hiljem tuleb hinnata, kas teose seisund on muutunud või milliseid lisatöid see vajab.

Mida töö tähendab Tallinna kultuuripärandile

Linnahalli lavaeesriide seisund on oluline nii kunstiajaloo kui ka võimaliku tulevase kasutuse seisukohalt. Kui hoonet hakatakse kunagi laiemalt korrastama või ümber mõtestama, on paremas seisus originaalteost võimalik kaaluda osana säilitatavast interjöörist.

See annab tulevastele otsustajatele rohkem valikuid kui olukord, kus suur kunstiteos on jäänud dokumenteerimata või pöördumatult kahjustunud. Tallinna kultuuripärandi vaates on tegemist tööga, mis ei lahenda kogu Linnahalli saatust, kuid hoiab alles ühe selgelt äratuntava osa selle algsest sisust.

Kohaliku lugeja jaoks on oluline ka see, et Linnahalli tulevik ei sõltu ainult hoone välisest mahust või võimalikust uuest kasutusest. Selle sisemus, sealhulgas spetsiaalselt hoonesse loodud kunst, on osa samast pärandikihist. Eesriide konserveerimine aitab vältida olukorda, kus tulevikus arutatakse Linnahalli taastamist ilma piisava teadmiseta selle algse interjööri seisundist.

Varem on sama teema kohta ilmunud ka ülevaade, et Linnahalli hiiglasliku eesriidega algas töö, mis keskendus projekti algusele ja teose mõõtmetele.

Järgmine etapp on dokumenteerimine ja säilitamine

Tööde käigus kogutud teave aitab hinnata, milliseid säilitustingimusi „Inimeste elu“ edaspidi vajab. Suure tekstiilteose puhul ei tähenda konserveerimine ainult nähtava pinna puhastamist, vaid ka teose füüsilise toe, kinnituste ja hoiutingimuste mõistmist.

Tallinna teatel algasid tööd 29. juunil 2026. Projekti keskmes on lavaeesriide puhastamine, uurimine, konserveerimine ja digiteerimine, et Enn Põldroosi „Inimeste elu“ oleks säilitatud ning tulevikus paremini kättesaadav.

Source: Tallinna Linnavalitsus