Tallinnas algas töö Linnahalli hiiglasliku eesriidega

Autor: ezstreet.ee toimetus

Tallinna Linnahallis on töö keskmes lavaeesriie, mis on ise ligi 500 ruutmeetri suurune kunstiteos. Esmaspäeval, 29. juunil 2026 algasid seal Enn Põldroosi loodud gobelääni „Inimeste elu“ konserveerimistööd, teatas Tallinna Linnavalitsus.

Tegemist on Eesti suurima tekstiilikunstiteosega. Töid veab Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut, kelle ülesanne on teos puhastada, uurida, konserveerida ja digiteerida nii, et see säiliks ning oleks tulevikus paremini kättesaadav.

Ligi 500 ruutmeetrit tekstiili ühe lava ees

„Inimeste elu“ ei ole tavaline dekoratiivne lavatekstiil, mida saab käsitleda ainult hoone sisustuse osana. Selle mõõtkava asetab teose Eesti tekstiilikunstis eraldi suurusjärku: ligi 500 ruutmeetrit materjali tähendab, et iga tööetapp nõuab ruumi, metoodikat ja dokumenteerimist.

Lavaeesriie kuulub Tallinna Linnahalli ruumilise ja kultuurilise mälu juurde. Linnahall on linnas tuntud hoone, mille üle arutatakse sageli arhitektuuri, kasutuse ja tuleviku vaates, kuid selles paiknevad kunstiteosed vajavad omaette tähelepanu. Põldroosi gobelään on üks neist objektidest, mille säilimine ei sõltu ainult hoone üldisest seisust, vaid ka erialasest konserveerimisest.

Suuremõõtmelise tekstiili puhul ei tähenda säilitamine pelgalt tolmu eemaldamist. Materjali seisukord, kinnitused, pinnakahjustused, värvide püsivus ja varasemad keskkonnamõjud tuleb enne sekkumist läbi töötada, sest vale võte võib suure pinna puhul kahjustust võimendada.

Kanuti töö algab puhastamise ja uurimisega

Tallinna teate järgi hõlmab projekt nelja põhilist tegevust: puhastamist, uurimist, konserveerimist ja digiteerimist. Selline järjestus on tekstiilipärandi puhul loogiline, sest enne parandamist tuleb aru saada, mis seisus materjal on ja millised kahjustused on pindmised või sügavamad.

Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut töötab Eestis kultuuripärandi säilitamisega ning Linnahalli lavaeesriide mõõt muudab selle projekti tavalisest väiksemast museaalitööst teistsuguseks. Suur formaat mõjutab nii ligipääsu, töövahendeid kui ka dokumentatsiooni: kogu teost ei saa hinnata ainult ühe lähivaate põhjal.

Uurimise käigus tekib täpsem teadmine, kuidas teos on säilinud ja milliseid sekkumisi see vajab. Konserveerimise eesmärk ei ole muuta gobelääni uueks esemeks, vaid pidurdada kahjustumist ning säilitada võimalikult palju algset materjali ja kunstilist tervikut.

Digiteerimine teeb teose kättesaadavamaks

Projekti üks osa on digiteerimine. See ei asenda füüsilist lavaeesriiet, kuid loob viisi, kuidas teost saab uurida ja tutvustada ka siis, kui ligipääs Linnahalli ruumidele on piiratud või kui originaali ei saa pidevalt liigutada ja eksponeerida.

Suuremõõtmelise kunstiteose puhul on digifailil ka praktiline väärtus. See võimaldab fikseerida hetkeseisu, võrrelda hilisemaid muutusi ja kasutada dokumentatsiooni edasiste otsuste tegemisel. Kui teos on digitaalselt talletatud, ei sõltu selle uurimine ainult ühest füüsilisest asukohast.

Lugeja jaoks tähendab see, et Linnahalli sees paiknev objekt võib tulevikus muutuda nähtavamaks ka neile, kes ei ole seda oma silmaga näinud. Tallinna teates ei ole siiski täpsustatud, millal ja millisel kujul digiteeritud materjal avalikkuseni jõuab.

Linnahalli pärand koosneb ka detailidest

Linnahalli ümber käiv avalik arutelu keskendub sageli hoonele tervikuna. Põldroosi „Inimeste elu“ näitab, et selle pärandi sees on ka eraldi objektid, mille väärtus ei kao isegi siis, kui hoone kasutus, renoveerimisplaanid või linnaehituslikud valikud muutuvad.

Enn Põldroosi nimi seob lavaeesriide Eesti kunstilooga. Teose mõõtkava seob selle omakorda Linnahalli konkreetse ruumiga: selline gobelään ei ole väike galeriitöö, vaid lavaruumi jaoks loodud monumentaalne tekstiil.

Konserveerimine aitab vältida olukorda, kus tähelepanu jõuab teoseni alles siis, kui kahjustused on pöördumatud. Avaliku kultuuripärandi puhul on varasem dokumenteerimine ja hooldus sageli odavam ning sisukam kui hilisem hädaolukorra päästetöö.

Ajakava ja tööde lõpp pole teates täpsustatud

Tallinna Linnavalitsuse avaldatud info kinnitab tööde algust 29. juunil 2026 ning nimetab projekti põhisuunad. Teates ei ole välja toodud eelarvet, täpset lõpptähtaega ega seda, millal avalikkus saab konserveeritud või digiteeritud materjaliga tutvuda.

Praeguse info järgi on järgmine sisuline etapp teose seisukorra uurimine ja konserveerimisotsuste tegemine Kanuti töö käigus. Projekti lõppeesmärk on, et „Inimeste elu“ säiliks ning oleks tulevastele põlvkondadele kättesaadav nii füüsilise kunstiteosena kui ka digitaalselt dokumenteeritud pärandina.

Source: Tallinna Linnavalitsus