Tallinn tahab lauluväljaku ala üritusteks laiendada

Tallinna linn taotleb Maa- ja Ruumiametilt kolme Tallinna lauluväljaku vahetus läheduses asuva kinnistu andmist linna omandisse. Linna eesmärk on luua eeldused lauluväljaku ala laiendamiseks ja ajakohastamiseks, et suurürituste teenindus, toitlustus ja külastajate liikumine oleksid paremini korraldatud.

Taotlus puudutab maad, mis asub lauluväljaku ümbruses, mitte laulukaare enda muutmist. Linn seob lisamaa vajaduse detailplaneeringus kavandatud lahendustega, mille elluviimiseks peab omandisuhe olema selge. Kui maa antakse munitsipaalomandisse, saab Tallinn edasi liikuda ala praktilise kasutuse täpsema korraldamisega.

Kolm kinnistut lauluväljaku kõrval

Tallinna lauluväljak on linna üks tuntumaid avalikke üritusepaiku, mille kasutus ei piirdu ainult laulupidudega. Seal toimuvad kontserdid, festivalid, kogunemised ja muud suurüritused, mille puhul määravad külastajakogemuse sageli just kõrvalalad: sissepääsud, toitlustus, teenindus, tehnilised tsoonid ja inimeste hajumine pärast ürituse lõppu.

Linna teatel on täiendav maa vajalik eelkõige teenindus- ja toitlustusfunktsioonide paremaks korraldamiseks. See tähendab, et muudatus võib puudutada alasid, kus paiknevad ajutised müügikohad, logistika, korraldajate tööpiirkonnad või külastajaid teenindavad lahendused. Täpne ruumiline lahendus sõltub detailplaneeringu elluviimisest ja edasistest otsustest.

Külastajate teenindus vajab rohkem ruumi

Suurürituste puhul ei ole lisamaa küsimus ainult kinnisvaraline otsus. Lauluväljaku ümbruses peavad korraga toimima publikuala, toitlustus, turvakorraldus, ligipääsuteed, tehniline teenindus ja sageli ka eraldi korraldajate tsoonid. Kui need funktsioonid surutakse liiga kitsale alale, tekivad järjekorrad, pudelikaelad ja keerulisem liikluskorraldus.

Tallinna linn on rõhutanud, et soovib luua paremad tingimused lauluväljaku ala laiendamiseks ja ajakohastamiseks. Kohapeal võib see tulevikus tähendada selgemalt jaotatud teenindusalasid ning paremini kavandatud liikumisteid. Külastaja jaoks väljendub selline arendus tavaliselt lihtsamates sisse- ja väljapääsudes, loogilisemas toitlustusalas ning vähem juhuslikus ruumikasutuses.

Tallinna lauluväljak on linna kultuuritaristu osa, mille ümbrus peab vastu pidama väga erineva suurusega sündmustele. Suvel võivad koormused olla eriti suured, sest kontserdid ja festivalid vajavad lisaks lavale ka ulatuslikku toetavat taristut. Lisamaa omandisse taotlemine annab linnale võimaluse planeerida neid funktsioone püsivamalt, mitte ainult iga ürituse kaupa ajutiste lahendustega.

Planeeringu elluviimine sõltub maaotsusest

Praegune samm ei tähenda veel ehitustööde algust ega lõplikku arendusgraafikut. Linn on teinud Maa- ja Ruumiametile ettepaneku anda kolm kinnistut munitsipaalomandisse, et detailplaneeringus kavandatud lahendusi oleks võimalik ellu viia. Edasine käik sõltub sellest, kuidas riigiasutus ettepanekut menetleb ja millised tingimused maa üleandmisele seatakse.

Munitsipaalomand annaks Tallinnale suurema kontrolli selle üle, kuidas lauluväljaku ümbrust tulevikus kasutatakse. See on oluline just aladel, kus avalik huvi, ürituste korraldamine ja linna ruumiline areng kokku saavad. Lauluväljaku puhul on tegemist paigaga, mille kasutus mõjutab lisaks korraldajatele ka Pirita tee ümbruse liiklust, naabruskonna liikumist ja suurürituste ajal kogu piirkonna toimimist.

Linna järgmine nähtav samm on taotluse menetluse tulemus. Kui kinnistud antakse linnale, saab Tallinn hakata täpsemalt kavandama, millised teenindus-, toitlustus- ja korraldusalad lauluväljaku juurde rajatakse või ümber korraldatakse.

Source: Tallinna Linnavalitsus